Safariretk – Haanjamaa uinuvad aarded
Sangaste Safari pakub Suure Munamäe ja Võrumaa külalistele võimalust lustlikuks, adrenaliinirohkeks ja harivaks seikluspuhkuseks. Veedame päeva kaunis Haanjamaa looduses, seigeldes safaridžiibil mööda unustatud külateid, turnides hingematvalt kaunitel mäenõlvadel ja avastades kadunud jõukaid külasid, kunagisi uhkeid mõisaid ja iidseid pühapaiku.
Allpool lühiülevaade põnevatest paikadest, millega safariretkel tutvust teeme.
Rogosi mõis on Eesti üks omanäolisemaid ja arhailisemaid. Kastell-tüüpi mõistaest on see ainus, mis ehedal kujul tänaseni säilinud. Mõisa nimi tuleneb selle rajaja, Stanisław Rogoziński nimest ning seda nime kandis asula kuni nimede eestistamiseni 1939. aastal, mil küla nimeks sai Ruusmäe. Peale mõisate võõrandamist on hoone olnud kasutusel koolimajana. Täna tegutseb siin kool, lasteaed, rahvamaja, raamatukogu ja külakeskus. Samuti pakub mõis majutust ja toitlustust.
Plaani Püha Nikolai kirik (ka Haanja-Plaani Püha Nikolai kirik) on õigeusu kirik Võru maakonnas Rõuge vallas Plaani külas. Pühakoda kuulub EAÕK-le. 1846. aastal ehitatud ja 1872. aastal maha põlenud puidust kiriku asemele ehitatud historitsistlik kivikirik valmis 1873. aastal ja pühitseti 1874. aastal. Projekti tegi Riia arhitekt Jānis Frīdrihs Baumanis. Tellis- ja maakivist hoone on kreeka risti kujuline, sellel on kellatorn ning üks suur ja neli väiksemat sibulkupliga torni. 1872 – 1969 tegutses Plaanil ka kool. Täna on sellel kohal mälestuskivi.
Luutsniku mõis (saksa k Lutznik) eraldati ida pool asuvast Rogosi mõisast 1816. aastal. Alates asutamisest kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Glasenappide aadliperekonna omandusse. Mõisa viimane omanik oli Christine von Glasenapp. Mõisa peahoone on ehitatud kahes järgus. Ühekorruseline väike krohvitud kivihoone püstitati arvatavasti 19. sajandi alguses varsti peale mõisa asutamist.. 1860tel aastatel ehitati selle paremasse otsa suur kahekorruseline puhta vuugiga tellishoone. Hoonel on nii hilisklassitsistlikke elemente (pilastrid ja kolmnurkfrontoon) kui ka neorenessanss-elemente (kaaraknad). Hoone on säilinud enam-vähem algkujul. Mõisas oli hulganisti kõrvalhooneid, need on aga paljud varemeis ja ümber ehitatud. Peahoone esise väljaku vasakpoolsel serval paiknes pikk kaaristuga ait. Hoone on säilinud, kuid kaaristu kaared on kinni laotud. Peahoonest idas asub tallihoone (varemeis), mida ilmestavad paariti paiknevad kaaraknad.
Villa ohvriallikas. Imettegeva ja eriti silmi tervendava võimega allikavesi on kuulus üle kogu Liivimaa.
Mustahamba tamm. Eesti suuruselt teine puu, jääb Tamme-Lauri tammele meetrikese jämeduselt alla (ümbermõõt 7 m), kuid on sellest 10 m kõrgem (25 m) ja täies elujõus. Sajandeid on tamme tüvesse lõigatud riste – iga kord, kui surnuvoor tammest möödus. Mõni rist on seni nähtav. Pärimuse järgi olla tamm istutatud ühe sõjamehe hauale ning tamme juurte all on peidus suur rahapada.
Jaanimäe tammik ehk Jaanivarik – eestlaste püha hiis – üks võimsamaid tammikuid Eestis, kus sadu võimsaid põlispuid. Tammikut on aja jooksul kasutatud nii ohverduskohana kui ka matmiskohana. Ka Rogosi mõisa „saksad“ on maetud Jaanivarikusse. Nõukogude ajal võeti samuti Jaanivarik kasutusele kultuskohana, siis austati siin II. Maailmasõjas punaarmee poolel sõdinute hauda, mida kutsuti „kangelaskalm“.
Vorstimäe küla ja Vorstimägi – 270 m. merepinnast asuv kadunud küla imeliste loodusvaadetega.
Kotka küla. Veel 40 aastat tagasi elas siin üle kolmekümne pere. Täna elavad siin taas vaid kotkad.
Laisi Vabariik. Küla Eesti lõunanurgas rajati asundustaludena peale Vabadussõda. Külla viis vaid talvetee, seega kutsusid sealsed elanikud end neil aegadel, kui ligipääs puudus, Laisi Vabariigiks. Laisi oli üks metsavendluse tugialasid, kus paljud metsa rajatud kindlustatud asulad jäidki avastamata. Metsaalune on siiani täis punkrite varemeid.
Ja mõistagi maitseme kogu safariretke vältel maitsvaid kohalikke hõrgutisi. Lõunatoidu aga valmistame koos lõkkel.
